Jeeee

Ma olen viimasel ajal nii väsinud, et isegi enam ei kuule äratuskella.. ma ei tea isegi kuidas see võimalik on, sest äratuskell on minust 10 cm kaugusel. Mhm täna ärkasingi 9 minutise hilinemisega, aga no juhtub. Ajasin ennast üles, panin riidesse ja läksin sööma ning pessu. Öösel oli väljas sadanud, aga noo muidugi mul oli nii sügav uni, et ei kuulnudki. Tegelikul jah ma ei kuule mitte midagi mis öösel toimub, nagu onu rääkis, et mingil hommikul olid koerad haukunud.. ma ei kuulnud jälle. Aa siis tänasest päevats edasi, tulin käisin veel oma toas, natukene netis ning oligi aeg tööle sõitta. Algul tegin burkse ja lõpu poole mingi kaks tundi jamasin nõudega, kõige jubedam olukord on alati reedest-pühapäevani, siis on lihstalt metsikult rahvast. Ma pean veel kaks päeva tööl käima ja ma ei jõua enam. Mul on haigelt räsitud tunne, käed on sellest veest ka kurnatud :D jalad on haigelt valusad jne.. ma ei oska ennast lihtsalt teistmoodi väljendada, aga no natukene veel ja ma olengi kodus.
Täna jälle pirtsutati külmade burgerit pärast, ausalt minge arenege kuskil need kes uued burksid tellisid, hallo seda polnud paberistki lahti tehtud ja juba vinguvad.. kõige paerm on see, et kuna see oli paberis siis Jenni otsustas selle ära süüa ja teate sellel burgeril polnud midagi viga.
Veel üksasi millest mina aru ei saa, see mees kokk köögis.. miks ta kokaks hakkas kui koguaeg lõõritab seal, oleks võinud ooperi lauljaks hakata :D Ei tegelikult lauluhääle pärast ültse ei kurda, seda tal on :D aga tema naer ületab küll kõik piirid.
Mwaa ma ei oska millestki rääkida. Ma olen väga unine ja üldse peaaegu magan siin juba. Täpsemalt siiski sellest, et mul on jäänud kaks päeva siin siis, üks kuue tunnine ja üks nelja tunnie tööpäev. Pühapäeva õhtul lähen ma juba Seinäjoele ja sealt esmaspäeva varahommikul rongi peale. 19.juuli varahommikul algabki koju sõit. Vb tegelt proovin homme veel mõned pildid ka teha, mm seda veel, et.. mul üks töökaaslane läks puhkusele ja juba seletas, et toredat koju sõittu jne, kurb tunne küll tuli natukene, sest tegelikult olen ma nendega juba isegi ära harjunud. Neil on nagu maailma kõige haigemad naljad, koguaeg rebivad seal köögis.. mingi eestlaste kohta pidi laul ka olema, aga sellest ei tea mina midagi, pole kuulnudki.

Tänaseks siiski aitab, homme ma kindlalt kirjutan ja võtan siin olemise vaikselt kokku, siiski eelviimane päev.
tsauki ja kalllid ;**